Kiviktaimla rajamine.
Kiviktaimla on maalapp aias, mis on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Kiviktaimla on oma nime saanud kõrgetest mägedest, kus kivilõhede vahel nagu saatuse kiuste tärkavad taimed, mis üllatavad oma erisuguste vormide ja kaunite värvidega.
Kiviktaimal rajamisel peab silmas pidama selle asukohta. Kiviktaimlat sobib rajada hästi päikeselisse ja valguskülasesse kasvukohta. Kindlasti ei sobi suured puud kiviktaimla ligidusse, kuna need võivad varjata päikese eest ning puudel langev liigne vihmavesi võib kahjustada kivikataimlas olevaid taimi, kes on kuivalembesed. Ilmakaartest on lõuna ja edela suund kiviktaimlale ideaalsed. Kiviktaimla tuleks rajada reljeefsele pinnale või nõlvale, kui seda pole tuleks see ise tekitada.
Kiviktaimla rajamisel tuleks alustada umbrohu tõrjest. Kiireim variant on lasta umbrohul kasvada roheliseks ning see järel hävitada see Roundupiga. Aeglasem viis on maa-ala pimendamine ning hiljem selle läbikaevamine kahe labida sügavuselt, eemaldades nii kõik umbrohu juured.
Pärast umbrohutõrjet on järgmiseks sammuks kiviktaimla maha märkimine. Selleks võib kaustad aiavoolikut või jämedamat värvilist nööri/paela. Kui on vaja ise kõrgemat küngast tekitada võib selle mahamärkimisel kasutada karpe, see moodus annab võimaluse visuaalset näha kiviktaimla kõrgust ennem, kui hakkata kohale vadama suuri kive.
Kaunima kiviktaimla saab, kui rajada see eesti loodusele omastest kividest. Meil eestis on levinud paekivi ja raudkivi e. maakivi. Kindlasti tuleks üks kiviktaimla rajada üht liiki kivides, kasutades siis selleks, kas ainult paekivi või ainult maakive. Rajamist tuleks alustad kindlasti suurematest kivides, kivid võiksid olla nii suured, et neid saab liigutada masinaga mehaaniliselt. Mida suuremad kivid, seda rahulikum on pärast kiviktaimla üldpilt. Kiviktaimla mõiste on ennekõike kivid ja siis taimed. Kivid on vajalikud, et takistada vee aurustumist mullas, mistõttu muld püsib kivide all ja vahes parajalt niiske ning jahe, üleliigne vesi valgub aga kiiresti ära. Kui kivid on paigas, siis suurematesse kivilõhedesse võib istutada väiksemad puud ning väiksematesse kivilõhedesse taimed.
Kiviktaimlasse taimi valides võib arvestada ka sellega, et paekivide vahel kasvavad lubjalembesed taimed ning graniitkivide vahel hapulembesed taimed.
Kiviktaimla peaks aastaringi kaunis olema, seetõttu tuleks sinna taimi valida targalt. Et saada soovitud välimus, tuleks istutada erineva kõrgusega ja kujuga taimi. Kiviktaimlale sobivad madalad, õitsvad taimed, heintaimed, madalad sibullilled, samuti puude ja põõsaste kääbusvormid. Aktsendina võib kiviktaimlas kasutada igihaljaid taimi, peamiselt okaspuid. Kui neid omavahel hoolikalt sobitada, on nad atraktiivsed aasta läbi. Domineerivaid taimi ei peaks palju olema. Oluline, et need sobiksid suurte kividega. Arvesse tuleks võtta kõike: taime õitsemise aega ja kestust, õite värvi, välimust konkreetsete kivide taustal. Kuna eestis kiviktaimla taimed ei õitse kaua. üldjuhul vaid maist- juunini, oleks passlik valida rohkem taimi, kes on lehtdekoratiivsed - nii on kiviktaimla kaunis kauemat aega kui üks kuu aastas. Kui sobilikud taimed ja puud on kõik väljavalitud ja istutatud võib nende ümbruse katta killustiku multśiga – nii jääb kenam, muld püsib niiskem ja rohimistööd on vähem.
Kiviktaimlasse sobilikud puit taimed.
Kiviktaimlasse sobilikud rohttaimed.
Pilt
|
Eesti keelne nimi
|
Lad. keelne nimi
|
Märkused
|
 |
Aed-mägisibul
`Jubliee`
|
Sempervivum
x hybridum `Jubilee´
|
Kõrgus 15 cm.
Õied roosad, õitseb juuli-august. Kergem kuivem muld. Tundlik niiskuse
suhtes.
|
 |
Aed-merikann
`Varretu`
|
Armeria
maritima 'Varretu'
|
Kõrgus 5-10 cm.
Õitseb mai- juuni. Õied varretud, roosad. Sobib kiviklibune, liivanemuld. Ei
talu liigniiskust ega tugevat kevadepäikest.
|
 |
Harilikmerikann
`Vesuvius`
|
Armeria
maritima 'Vesuvius'
|
Kõrgus 10 -15 cm.
Õied tume-erkroosad. Väga dekoratiivsed. Õitseb mai- juuli. Muld tavaline
kuivem aiamuld, liivamuld. Ei talu liigniiskust.
|
 |
Arendsi kivirik
`Alba`
|
Saxifraga
x arendsii 'Alba'
|
Kõrgus 10-15 cm.
Õitseb mai-juuni. Õied valged. Sobib parasniiske muld.
Varjutada
kevadise päikese eest.
|
 |
Roomav kukehari
`Fuldaglut`
|
Sedum
spurium 'Fuldaglut'
|
Kõrgus 10-20 cm.
Õitseb juuli – august. Õied erk roosakaspunased. Tavalin kuivem aiamuld.
|
 |
Harilik
sinihelmikas `Variegata`
|
Molinia
caerulea 'Variegata'
|
Kõrgus 30-40 cm.
Lehed tumerohelised, valgete triipudega.
Tavaline aiamuld.
Vastupidav ja dekoratiivne.
|
 |
Igihaljas ibeeris
`Appen Etz`
|
Iberis
sempervirens 'Appen Etz'
|
Kõrgus 10-15 cm.
Õitseb aprill – juuli. Õied valge. Muldadeks sobivad vett hästi läbilaskvad
mullad. Varakevadel varjutada kuuseokstega.
|
 |
Harilik
karukell 'Pinwheel
Blue Violet'
|
Pulsatilla
vulgaris 'Pinwheel Blue Violet'
|
Kõrgus 10-25 cm.
Õitseb aprill-mai. Õied on violetsed, peale õitsemist pikkade karvaste
seemnetuttidega.Kuivem muld, ei talu liigniiskust.
|
 |
Douglasi leeklill
'Crackerjack'
|
Phlox
douglasii 'Crackerjack'
|
Kõrgus 10 cm.
Õitseb mai- juuni. Õied karmiinpunased. Mulad vett läbilaskvad.
|
 |
Varane
liivatee 'Coccineus'
|
Thymus
praecox 'Coccineus'
|
Kõrgus 5-10 cm.
Õitseb juunis. Õied lillakaspunased. Sobib kuivem liivane muld.
|
Tabeli pildid on kõik pärit http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=129
Minu jaoks on meeldivaks ''Ahhaa '' efektiks see, et kiviktaimla võib väiksema aia puhul rajada ka suuremasse aiavaasi või betoonpotti. Selle saab asetada terassile või varjata sellega aias silmale nähtavaid inetuid detaile. Selleks tuleb valida meelepärane aiavaas või mõni muu suurem vahva anum. Anuma põhjas peavad kindlasti olema avad, kust liigne vesi saaks väljuda. Vaas täidetakse sobiva substraadiga. Milleks on 1 osa mulda, 1 osa turvas ja 1 osa liiva või kruusa. Peale laotakse sobivas suuruses suuremaid kive ning nende vahele istutatakse kiviktaimla taimi. Vaas tuleb kindlasti asetada päikeselisse kasvukohta.
Kuna töötan Hansapalntis, siis tunduvad Hansaplandi info ja õpetused usaldusväärsed. Hansaplandi enda rajatud näidis kiviktaimlad on nii kunagi rajatud ning siiani väga kaunid. Teisi interneti lehekülgi lugedes on jutt ning õpetused igal pool sarnased, järelikult kiviktaimlaid nii rajataksegi. Endal mul on maja ees lõunapoolne päikeseline kasvukoht ning ammu olen igatsenud sinna rajada kiviktaimla. Saadud info põhjal tundub, et see polegi nii raske. Väga õpetlik igatahes!
Kasutatud materjal:
- http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223
- http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1380
- http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1374
- https://www.youtube.com/watch?v=44voBu8hkPs&noredirect=1
- http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/
- https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=205 (Teema 6. Kiviktaimla rajamine)
- http://haljastus.com/kiviktaimlad/
- http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/
Töö on ülevaatlik ja hästi vormistatud. Teksti pole palju, aga on piisavalt, et oluline saaks öeldud.
VastaKustutaKasvukoha kohta on andmed piisavad.
Rajamisel ma ise jätaksin Roundupi välja, kuna see on liiga mürigine ja väidetavalt võib minna põhjavette.
Väga hea on piltidega tabel kiviktaimla jaoks sobilike taimedega. Tabelisse on märgitud lisaks ka info taimede omaduste ja kasvutingimuste kohta. Sobivad nii puud kui rohttaimede, ka sibullilled.
Mainitud on, et taimede vahelised alad võib katta killustiku multšiga, see aitab hoida niiskust ja vähendab hilisemat rohimist. Aga veidi rohkem võiks kirjelada, kui keeruline kiviktaimla hilisem hooldamine on ja mida teha, kui umbrohi siiski peale tungib.
Autor töötab aiandusettevõttes, kus on kiviktaimlaid rajatud. Allikate usaldusväärsust on ta hinnanud lähtudes oma isiklikest vaatlustest. Uudne oli tema jaoks, et kiviktaimlat saab rajada ka suuremasse aiavaasi. Lisatud on ka õpetus, kuidas seda teha.
Üldiselt on töö hea, piisava infoga ja hästi vormistatud. Töö tugevaim osa on taimede kirjeldus, valiku kriteeriumid ja sobivate taimede omadused.